Kuna sülearvuti ostmine tähendab enamusele inimestest siiski mitme kuu sissetuleku suuruse rahakuhja loovutamist, siis peaks kehtima siin reegel: 9 korda mõõda, 1 kord lõika. Nimelt tuleks enne poodi minekut või weebisügavustesse sukeldumist selgeks teha endale, kas ma:
• veedan palju aega laptopi taga
• kasutan laptopi ms office programmide(wordi, exceli jne.)ja interneti jaoks ainult
• sooviksin, et ka uued mängud töötaksid edukalt laptopil
• tahaksin kirjutada CD-sid ja DVD-sid
• plaanin tihti filme laptopist vaadata
• kasutan laptopi ja mobiiltelefoni paralleelselt
• vajan, et mu andmed oleks kindlalt kaitstud
• saan kindel olla, et oleks tagatud ülim töökindlus
• võin loota, et laptop peab vastu vihmas, külmas ja elab ka põrutused üle
• kannan palju laptopi endaga kaasas
• pean tihti kasutama laptopi seal, kus puudub vooluvõrk

Nüüd kui oled valinud enda jaoks tähtsaimad punktid, tuleks ka teada seda, et mitte ükski laptop ei saa vastata ideaalselt kõikidele nendele punktidele, kuna pole olemas ühtaegu kerget, laia ekraaniga, DVD -kirjutajaga ja kiire videokaardiga laptopi, kahjuks.
Järgnevalt on ära seletatud, mida tuleks täpsemalt jälgida nende punktide juures.

Palju ma laptopi taga aega veedan
Kui sa pead laptopi kasutama päevas 5 ja enam tundi, peaksid enne laptopi ostmist testimiseks kirjutama vähemalt 10 minutit, et proovida, kuidas töötavad nupud, kas nad klõbisevad kõvasti, nupu käik on liialt pikk, tähtede kleebised paistavad kaugelt juba kiiresti kuluvatena, Enter on normaalses suuruses(USA klaviatuuridel on pisike Enter), puutepaneel ja pointingstick(hiirte asendajad) on mugavalt kasutatavad. Korpus on tugevast plastmassist(võib isegi küüneotsaga peale vajutada ja kui plastmass ikka näpu all vajub pole seda laptopi kauaks.) Ekraani resolutsioon ja pildi kvaliteet ei tohiks peale 10 minutilist heleda pildi vaatamist silmi valusaks teha. Ja mis põhiline, laptop peab olema igati käepärane ja mugav tööd tehes.
Moraal: tervis on siiski suurim vara ja ei tasuks säästa selle arvelt.

Kas ma kasutan laptopi wordi, exceli ja interneti jaoks ainult
Kui on plaanis laptopis kasutada põhiliselt Office't ja internetti ning vahel ka muusikat kuulata, soovitaksin soojalt pöörata pilk hoopiski kasutatud alla 10000 krooniste laptopide poole, sest kindel on see, et te ei kasuta pooltki uue laptopi poolt pakutavast jõudlusest ära, tegelikult saab väga edukalt wordi, exceli ja internetiga hakkama ka 5000 kroonine laptop, mis äriklassi mudeli puhul töötab kindlasti vaiksema müra saatel, kui uus ja odav.
Moraal: väikeste nõudmiste puhul laptopile ei ole mõtet kulutada palju, kui sama tulemuse saab ka kordi väiksema summa eest.

Sooviksin, et ka uued mängud töötaksid edukalt laptopil
Mängud on ainus asi, mis nõuab kiiret protsessorit ja veel kiiremat videokaarti. Siinkohal ei tasuks lasta ennast petta numbritest, nimelt paljud tootjad tõmbavad kliente õnge 64Mb, 128Mb või isegi 256Mb videokaartidega, eks ta loogiline ju oleks, et mida suurem number, seda kiirem kaart, kuid üldjuhul on just odavates uutes laptopides sees hoopiski integreeritud videokaart, millest tuleks mänguril väga pika kaarega mööda käia, kuna üks vähegi asisem eraldi videoprotsessoriga 32mb kaart teeb pikalt kiiruses ära ka 256mb integreeritud videokaardile. Suhteliselt hea ülevaate, mida üks või teine laptopi videokaart endast kiiruse poolest kujutab saab siit: http://www.hot.ee/wraimos/laptop-3dmark.htm Kuna videokaarte on väga palju ja nende mudelite maailmas on algajal suhteliselt keeruline toime tulla võib aluseks võtta ka sellesama tabeli antud lingist ning põhimõtteliselt võib öelda, et kui laptop saavutab 3dmarkis vähemalt 6000 punkti, saab ta uute mängudega edukalt hakkama, kuid eks siin kehtib reegel, et mida rohkem seda uhkem:)
Mängude kiirust mõjutab ka protsessor, mis peaks olema vähemalt Pentium4 2,5Ghz, samas tuleb tähele panna seda, et ostes laptopi, milles on lauaarvuti protsessor, saadab teid ja teie tegemisi alatine lärm ja soojus, sellepärast soovitaksin siiski vaadata PentiumM-i poole.
Ja muidugi peaks olema vähemalt 512MB operatiivmälu(RAM).
Moraal: Tähtis pole mitte suurus, vaid see, kuidas seda kasutatakse

Tahaksin kirjutada CD-sid ja DVD-sid
See on nüüd selline kahe otsaga asi. Ma tegin huvi pärast tuttavate seas küsitluse, kui paljud neist on kirjutanud cd-sid kusagil õues, mõne sõbra juures või kusagil mujal, st eemal kodust. Ilmnes, et väga-väga vähesed. Minu soovitus antud puhul tulenevalt asjaolust, et siiski 95% plaatidest kirjutad sa kodus, osta hoopis väline DVD kirjutaja, mille saab kätte juba 1500 krooniga. Sellega kirjutad palju kiiremini nii CD-si kui ka DVD-sid, eriti veel arvestades seda, et üldiselt lisab DVD - kirjutaja laptopi hinnale umbes 4000 krooni.
Samas - kui ikkagi on plaan kodust väljas plaate põletama hakata, tasuks enne ostu kontrollida, mis formaate kirjutaja toetab ja kui kiiresti ta seda teeb. DVD puhul võiks olla toetatud DVD+R ja DVD-R, ka multilayer tugi peaks olema, et saaks 9gb DVD-sid kirjutada. Samuti tuleks vaadata, kui tugeva konstruktsiooniga on plaadisahtel, kuna väga tihti käib paranduses laptope, millede plaadilugeja sahtel on pooleks läinud või muidu muljuda saanud. Silm tuleks peale lasta ka plaadi väljalaskmise nupule. Mul oli kunagi üks Toshiba laptop, mille cd hüppas pidevalt lahti, kuna nupp läks transportides kogemata alla. Kindlasti on kasulik ka nn multibay tugi, st, et saad võtta kogu cd seadme välja ja asendada selle näiteks lisaakuga või DVD kirjutajaga. Samuti säästab cd seadet välja võttes umbes 150g laptopi kaalust, mis reisil võib seljakoti natukenegi kergemaks teha.
Moraal: 1 DVD toorik mahutab 7x rohkem andmeid, lubab enda peale kirjutada kordi kiiremini, kui CD toorik, kuid on ainult 2x kallim sellest

Kui tihti plaanin filme laptopist vaadata
Kuna filmid on enamasti laiformaadis, tuleks filmihuvilisel välja vaadata suure ja laia ekraaniga sülearvuti. Ostes peaks jälgima, kui hästi näitab ekraan pilti ka külje pealt(näiteks autoga reisides on laptop kõrvalistuja süles ja tema selja tagant vaatavad lapsed samuti filmi). LCD-del on selline puudus, et nurga alt ekraani vaadates muutuvad värvid ebaselgeks ja kohati kaob üldse pilt ära. Samuti peaks olema filmigurmaani laptop varustatud korralike ja valju häält tegevate kõlaritega. Tähelepanu tuleks pöörata ka soojuse eraldumisele. Pikemat aega arvutit süles hoides (näiteks filmi vaadates) muutub soojemal päeval ikka väga ebamugavaks, kui su lähedal on 50 kraadine küttekeha(samas talvel külmades korterites tuleb see jälle kasuks ;)
Laia ekraaniga laptopil on mugav Exceli tabeleid koostada, kuid sellega ka asi piirdub, wordis on üldiselt lehed Portrait asendis, internetis mõni leht venitatakse välja ja mängudes on samuti kõik välja venitatud, samuti ei saa windowsi resolutsiooni muuta, kuna kohe venib kõik välja.
Kuid siiski tuleb tõdeda, et üks korralik S-video väljundiga kasvõi 12” ekraaniga laptop, koos videoprojektori(või ka suure telekaga) ning korraliku soundsüsteemiga on igast laiekraaniga laptopist parem.
Moraal: Laptope ei peaks esimese eelistusena kasutama filmide vaatamiseks ja laiekraan laptop on lihtsalt uudne müügiartikkel ostjate meelitamiseks.

Kasutan laptopi ja mobiiltelefoni paralleelselt
Väga tihti peavad oma töös kasutama mobiili ja laptopi samaaegselt näiteks müügiagendid, kes uuendavad oma laoseise üle mobiil-interneti(GPRS). Samuti on mugav korraliku telefoni või pihuarvuti olemasolul sünkroniseerida outlooki e-maile, kohtumisi, kalendrit jpm, kasvõi isegi taustapilte mobiili laadida. Üldiselt on selleks 3 võimalust laptopi puhul: kaabliga(USB või COM pordist), infrapuna või bluetoothi(rahvakeeli ka sinihamba).
Kaabli miinuseks on ebamugavus seda kaasas kanda ja laual on alati suurem juhtmepundar ka. Infrapuna miinuseks on see, et peab suhteliselt täpselt „sihtima”(autoga sõites suhteliselt võimatu tegevus) ja ka ühenduse kiirus on väga aeglane. Üle jääb Bluetooth, mida on küll arvatavasti algajal natuke keeruline seadistada, kuid selle toimides on rõõmu kauaks. Nimelt kujutab Bluetooth ühendus endast ~10meetri raadiuses toimivat raadiovõrku, millesse võib ühendada mobiili, pihuarvuti, teise sülearvuti, printeri, fotoaparaadi, hiire, klaviatuuri jpm (isegi bluetoothi teel mobiiliga juhitav „raadioteel juhitav” auto on olemas). Bluetooth peaks olema arvutisse sisse integreeritud, samas muidugi on võimalus see juurde osta ja panna näiteks USB-sse või PCMCIA pessa, kuid sellega seoses on kohe üks väga habras väljaulatuv osa laptopil küljes.
Mina soovitaks kõigil, kes laptopi ostavad, osta see koos integreeritud bluetoothiga, sest bluetooth on alles tärkamas oma võidukäigul ja juba praegu on see väga mugav lisa laptopile.
Moraal: Vali kindlasti Bluetoothiga laptop ja vaheta ka vajadusel telefon uuema vastu välja

Vajan, et mu andmed oleks kindlalt kaitstud
Kui su laptopi andmete väärtus on suurem, kui laptopi enda oma, siis kindlasti tuleks ostes vaadata, et oleks peal võimalikult palju turvaelemente. Arvuti BIOS-ist peaks saama määrata startimise parooli ning kõvaketta parooli. Vajalik on Kensington luku tugi, mis tähendab, et arvuti saaks laua külge trossiga kinni panna. Lisaks võiks olla küljes ka security chip, mis raskendab tunduvalt lahti muukimist, ka sõrmejälje detektor ei teeks paha. Tähtsatest failidest tuleks teha tagavarakoopiad, need kokku pakkida RAR-iks ja võimalikult pikk parool peale panna ja siis seifi peita. Kui juhtub tõesti, et laptop varastatakse, võite olla päris kindlad, et kui just nende andmete pärast seda ei tehtud, siis laseb varas järgmisel päeval ketta tühjaks ja paneb ülejärgmisel päeval selle müüki.
Tegeledes ise iga päev kasutatud laptopidega, on töös tulnud ette igasuguseid asju. Olen näinud laptopi, kust on lihtsalt jõuga tõmmatud kensingtoni lukk küljest koos plastmassiga(vargal võtab arvatavasti selle tõmbe sooritamine 3 sekundit+müra). Suhteliselt hästi kaitseb andmeid kõvaketta parool - nimelt pani üks tuttav kogemata enda laptopi kõvakettale parooli peale ja unustas selle, peale erinevate heade häkkerite läbikäimisi pidi ta uue kõvaketta ostma, kuna vanale jäigi parool peale. Samuti on kahjuks BIOS-i parool päris lihtsalt eemaldatav ja sellele ei tasuks suuri lootusi panna.
Moraal: Varast ei pea ükski taba ja kindlam on hoida oma tähtsad andmed kusagil kindlamas kohas, kui laptop

Pean kindel olema, et oleks tagatud ülim töökindlus
Mõni tund ilma laptopita olemist võib tähendada sulle mitme tuhande kroonist kahjumit? Kui nii, siis peaksid vaatama IBM T seeria poole. Nimelt on IBM välimus küll mitmete arvates vanamoodne ja konservatiivne, kuid paremat ja töökindlamat laptopi on raske leida. Uutel mudelitel on peal ka juba kaitsed selle jaoks, et kui laptop peaks maha kukkuma, siis kõvaketas „tunnetab” seda ning lülib end välja, et kaitsta andmeid. Samuti on korpused reeglina kõigil T seeriatel väga tugevad ja kasutatakse ainult parimaid ning kvaliteetsemaid osi. IBM garantiiremondi teostamise kiirus on üks parimaid ja üle kogu maailma tehakse seda igas suuremas linnas. Kuid tuleb arvestada, et kvaliteet maksab, nimelt hakkavad korralikkude näitajatega T seeria laptopide hinnad ~40000 kroonist. Alternatiivina võib vaadata näiteks HP Compa nc seeria poole, mis on samuti väga kvaliteetsed, kuid ei ole lisatud niipalju hinda tõstvaid innovatiivseid tehnoloogiaid.
Moraal: Kui on vaja 24/7 igal ajahetkel töötavat sülearvutit, hangi üks tagavaraks ja looda, et see, mis katki läheb ei ole kõvaketas, sest vigu juhtub ka parimatel

Kas laptop peab olema vastupidav vihmas, külmas ja ka põrutused üle elama
Kui tööpõld on sõjaväes, oled metsamees või käid maasturiga off-roadil, tuleb oma rahakukrut vähendada vähemalt hinnajärgus 50000 krooni, kuid selle raha eest saab laptopi, mis peab edukalt vastu mitmetele kukkumistele, teda ei riku vesi ja ka töö on igati normaalne isegi 30- kraadise külma juures. Üldiselt selliseid laptope poes naljalt ei leia ja neid tuleb tellida eritellimusena välismaalt.
Moraal: Kõik hea maksab palju ja väga hea veelgi rohkem

Kui palju ma laptopi endaga kaasas kannan
Juhul, kui oled naine, siis 2.5 kilogrammi on kindlasti ülim piir, mis su laptop kaaluda võiks. Võib-olla poes ei tundugi 3 kg laptop väga raske, aga proovige 1 km läbida esemega, mis ei taha hästi käes püsida, on libe ja maha kukkudes kindlasti puruneb. Aitab kandekott, kuid see annab ~500g juurde ja on käe otsas veel raskem tassida ning õla teeb kiirelt valusaks. Minupoolne kaastunne neile, kes peavad endaga tarima kaasas 3.5 kg või veel raskemat lauaarvuti asendajast sülearvutit.
Kui su töö nõuab palju liikumist koos laptopiga, oleks soovitav valida umbes ~1,5kg laptop, kasvõi ilma CD-ta(alati võib kasutada USB mälu pulkasid). Samas tuleb arvestada sellega, et mida kergem laptop, seda väiksem ekraan, seda pisemad nupud ja seda nõrgem aku. Enne ostu tasumist tasuks pilk peale visata ka voolu adapterile, teinekord on need ka väikestel laptopidel kobakad.
Moraal: Mida raskem laptop seda lihtsam on seda maha pillata ja kandes laptopi kaasas, kasvab latpopi kaal iga 100 m järel 100 g võrra

Kas ma pean tihti kasutama laptopi seal, kus puudub vooluvõrk
Kui on vajadus mitme tunnine loeng mööda saata laptopiga või lennukis teha pooleli olev töö lõpuni, siis peab arvuti olema kindlasti varustatud PentiumM protsessoriga, kuna PentiumM protsessor oskab vastavalt vajadusele oma kiirust muuta ja sellega seoses ka voolutarvet vähendada. Ja siin kehtib reegel, et mida aeglasem PentiumM protsessor, seda rohkem akut ja müragi teeb aeglasem vähem. Korralik PentiumM protsessoriga sülearvuti peaks vastu pidama tavalise kasutuse ja pooltumeda ekraani puhul 4-5 tundi, aga kui sellest väheks jääb, peaks valima endale sellise laptopi, millele oleks võimalik lisada teine aku, mis suurendab üldjuhul 4-5 tunni võrra tööaega. Vajadusel võib osta lisaakusid rohkem ja sellega pidevat tööaega veelgi suurendada. Silmas tuleks pidada seda, et tagavaraaku maksab ~3000 krooni.
Moraal: Mida kiirem laptop, seda vähem peab selle aku vastu.