Ühtegi toodet pole lisatud ostukorvi.
    0
    Ühtegi toodet pole lisatud võrdlusse.
    0
    Väljalogitud Logi sisse

LEIA SOBIV TOODE

Uus
Vähekasutatud
3D workstation
SSD
ID kaardilugeja
Touchscreen
IPS ekraan
Taustavalgustusega klaviatuur
Sõrmejäljelugeja
USB-C / Thunderbolt
Bluetooth
Firewire
PLACEHOLDER
PLACEHOLDER
PLACEHOLDER

Otsi

Äriklassi vs Odavklassi sülearvutid

Oleme müünud sülearvuteid üle 10 aasta ja peame pidevalt klientidele seletama, miks on samade näitajatega arvutite hinnavahe mitmekordne, siis siin oleks üks ülevaade tähtsamatest asjadest, mida tuleks tähele panna sülearvuti ostmisel. Äriklassi sülearvutil on üldjuhul: Väga hea vastupidavus aja jooksul Kolme aastane ülemaailmne garantii Intel i5, i7 või Core2Duo protsessor Tugev magneesium korpus Matt ekraan Vaikne ja mugav klaviatuur Vähemalt 5 aastane driverite tugi tootja poolt Vastupidav aku Vaikne ventilaator Mugav toucpad ning pointingstick Soliidne välimus Kergem kaal Äriklassi sülearvuti mudelid on: HP - P ja W, Elitebook ja Probook Lenovo - SL, T, X ja Thinkpad Dell -...


LOE ROHKEM

Arvutite energiakulu

95% äriklassi sülearvutite toiteplokkidest on 65W või 90W ehk siis nende adapter suudab laadimise ajal täiskoormusel töötavale sülearvutile anda maksimaalselt 65W, samas internetis surfates täis akuga vajab sülearvuti kõigest 15-20W energiat. Kõige tüüpilisem PC toiteplokk on 500W, mängurite omad on 1000W kanti, kontori masinatel jällegi 350W. Lauaarvuti vajab aga tööks ka lisaseadmeid, millest energianõudlikuim on monitor, lisanduvad veel kõlarid, klaviatuur, helikaart jms. Kokku võib mõni kiirem PC-komplekt vajada üle 1500W energiat, kontoris saab ehk 300-400W hakkama. Hetkel (mai 2012) maksab ööpäevane kwh keskmiselt 0.8...


LOE ROHKEM


Bänneritest vabaks

Tänapäeva sülearvuti protsessor ja videokaart on üles ehitatud nii, et nad tarbiksid internetilehti sirvides võimalikult vähe voolu. See tagab aku pikaajalise vastupidavuse ning samuti on arvuti vaikne. Kuid internetis on meie igapäevases kasutuses mitmeid portaale ja saite, kus lisaks tekstile on ka kümneid ja kümneid liikuvaid bännereid. Nii võib näiteks mõne kodumaise uudisteportaali sirvimine vähendada aku vastupidavust kuni kaks korda. Õnneks on lahendus juba ammu loodud ning paljud kasutavad Adblock-nimelist tarkvara, mis on loodud kõikidele levinud internetibrauseritele. 
 

Et akut ning närve söövatest reklaamidest lahti saada, on vaja kulutada kõigest mõni sekund ja teostada väga lihtne installeerimine.  
Tuleb minna lehele www.getadblock.com ja valida sealt 
 
nõustuda installeerimisega, ning juba peale mõnda sekundit peab sülearvuti aku palju kauem vastu ning tüütuid reklaame enam ei kuvata. Boonusena avanevad lehed tunduvalt kiiremini ja Youtube´st jms kohtadest kaovad videote alguses automaatselt käivituvad reklaamid. 

Kui mõni leht siiski nõuab, et Adblock ei töötaks, saab selle lihtsalt välja lülitada paremas nurgas oleva STOP-märgi laadse nupukese abil. 
 

Kui kasutusel on mingil põhjusel veel aeglane ja turvaaukudest koosnev Internet Explorer, siis oleks viimane aeg see Chrome või Firefoxi vastu ringi vahetada, laadides need siit alla - LINK 

Arusaadavalt on reklaamid ajakirjanduse leib, aga ajast ja arust vilkuvatele bänneritele on juba ammu olemas asendus tekstilingi näol, need on kasutuses näiteks Google´i  saidil. Pealegi jäävad alles pildipõhised reklaamid ning kaovad ainult palju jõudlust nõudvad flash´id. Pilte saab muideks ükshaaval välja lülitada (parem klikk reklaamil ning AdBlock menüüst valida "Block this ad"). 

Alloleva i3-4010 protsessoriga varustatud Dell Latitude E5440 puhul vähendas Adblocki aktiveerimine protsessori tarbimist 40% pealt 1% peale ning aku vastupidavus suurenes 38 minuti pealt 1 minuti 4 sekundi peale: seega 26 minutit võitu mõne kliki eest!


 


Tasuta tarkvara

Järgnevad programmid on tasuta kasutamiseks ning on heaks alternatiiviks tasulistele kuulsamatele ning vähemkuulsamatele tarkvaradele. Nende installeerimine on lihtne ja need ei sisalda peidetud nuhkvara ega viiruseid. Programmi allalaadimiseks kliki selle nimel. 

Chrome  - kiire, turvaline ja mugav Interneti brauser 
 


Thunderbird - kiire ja paljude võimalustega e-post  Outlook´i asemel
 


AVG free
 -  tõhus viirusetõrje programm 
 


VLC Media player
 - videote vaatamiseks
 


Winrar
 - parim arhiveerimisprogramm 
 


Sumatra PDF
 - k
iireim PDF dokumentide vaatamise programm 
 


CutePDF writer
 - s
elle programi abil on võimalik salvestada (printida) PDF formaati kõiki dokumente 
 


Irfanview
 Paljude võimalustega kiire piltide vaatamise programm 
 


Libre Office
 Asendab edukalt MS Office Wordi, Exceli, Powerpoindi jms 
 


Winamp 2.95
 
Kiireim ja mugavaim muusika mängija 
 


Gimp
 - 
Võimas ja lihtne fototöötlus programm 
 


Teamviewer
 - Kaughaldus programm, mille abil saab kasvõi mobiilist väga lihtsalt oma arvuti dekstopile ligi 

 



Tasuta tarkrvarad on veel - 

Interneti Brauser 
Firefox 

Viirusetõrje 
Avira 
Avast 
Kaspersky 

Videode vaatamiseks 
K-lite codec pack 

Kontori töö tarkvara 
OpenOffice 

PDF lugeja 
Foxit Reader 

Messenger, mis ühendab Skype, Facebooki, MSN-i, Yahho jne suhtlused 
Trillian 

Kõige lihtsam võimalus ülalolevat tarkvara kiirelt ja lihtsalt installeerida on seda teha WWW.NINITE.COM abil. Tuleb ainult valida vajalik tarkvara, vajutada "Get Installer" ja peale pisikese faili käivitamist tõmbab Ninite kõik soovitud programmid kiirelt arvutisse ja installeerib need liigseid küsimus esitamata.

Protsessoritest

Aastaid tagasi sai erinevate põlvkondade arvutiprotsessoreid eristada mudeli nime järgi (nt Pentium 2 ja Pentium 4) või äärmisel juhul oli võimalik protsessori võimsust hinnata megahertside järgi – parim oli see, millel megahertse rohkem. Tänapäeval võib sellise analüüsi põhjal arvutit ostes aga korralikult petta saada, sest olukord on muutunud oluliselt keerulisemaks. Protsessori headust mõjutavad selle tuumad (cores), vahemälu (cache), voolutarve (TDP), megahertsid (MHz), kümned erinevad tehnoloogiad ning tagatipuks koosnevad protsessorite nimed segadusseajavatest tähe- ja numbrikombinatsioonidest. 

Kvaliteetsed äriklassi sülearvutid kasutavad Inteli sülearvuti protsessorit ning nende nimi näeb välja selline: 
 

i seeria põlvkondasi kutsub Intel järgmiste nimedega: 
1. põlvkond 2010 a. "Arrandale" i5-520M 
2. põlvkond 2011 a. "Sandy Bridge" i5-2520M 
3. põlvkond 2012 a. "Ivy Bridge" i5-3320M 
4. põlvkond 2013 a. "Haswell" i5-4200M 
5. põlvkond 2014 a. "Broadwell" i5-5300U 
6. põlvkond 2015 a. "Skylake" i5-6300U
7. põlvkond 2016 a. "Kaby Lake" i5-7300U


Kiirusklasse on Intelil viis: i7, i5, i3, Pentium ning Celeron protsessorid. Järgnevalt anname kiirusklassi märgistuse lõikes ülevaate selle kohta, mida tavakasutaja protsessori nimekoodist välja võiks lugeda. 

 
i7 protsessor on kiireim, see sobib kõige paremini neile, kes vajavad kiiret arvutit, millega mahukaid programme kasutada ja suurt andmehulka töödelda. Sobib hästi kujundajatele, projekteerijatele, programmeerijatele, videotöötlejatele ja mänguritele. 
Sellise kiirusklassis mudelinime lõpust võib teinekord leida ka QM (Quad Mobile), mis viitab sellele, et kasutusel on 4 reaalset tuuma, Windows Taskmanageris on need nähtavad 8 tuumana. Samas tuleb arvestada ka sellega, et kuigi Intel "i7"on nime järgi ennast hästi müünud, võib juhtuda, et mõnes 200€ odavamas arvutis olev i5 on põhimõtteliselt sama kiire. Et asjast täit selgust saada, tuleb uurida protsessorite jõudlusnäitajaid erinevates testides ja justnimelt erinevates, sest igal protsessoril on omad nõrgad ning tugevad küljed. Saadaval on ka U tähega lõppevad i7 protsessorid, U tähendab seal Ultra Mobile, ehk teisisõnu on tegemist vähese voolutarbega protsessoriga. Kui QM protsessorid suudavad täiskiirusel töötades tarbida 47W, M protsessorid 37W, siis U protsessorite maksimaalne voolutarve on kõigest 15W. Voolutarve on aga otseses seoses protsessori kiirusega, sest mõlemas protsessoris on kasutusel sarnane tehnoloogia. Seega on QM protsessorid kuni 3 korda kiiremad kui sama põlvkonna U protsessorid, olgugi et mõlemad on i7. Samal ajal tarbivad QM protsessorid väga palju energiat. Seetõttu ei kasutata neid üldiselt alla 15" sülearvutites ja mitte kunagi õhukestes ultrabookides – põhjuseks ülekuumenemisoht ning vajadus suure ja raske aku järele. 

 
i5 on kõige levinum protsessor äriklassi sülearvutites ning see sobib hästi pea kõikideks toiminguteks, olgu selleks siis internetis surfamine, dokumenditöötlus, mängimine, kujundamine või filmide vaatamine. 
Kuna see on kõige levinum protsessor, on sellest ka kõige rohkem erinevaid mudeleid. Ka siin kehtib tõde, et M-seeria on palju kiirem kui U-seeria. Näiteks i5-4200M ja i5-4200U kiirusevahe on olenevalt testist kuni 30%, samas peaks isegi i5-4200U-st piisama 95% kasutajatele ning kellelgi ei tohiks selle vastu midagi olla, kui arvuti aku peab kauem vastu ja ventilaator enamuse ajast seisab. Nii i7 kui ka i5 protsessoritel on "võime" end mõneks ajaks ülekiirendada (turbo), aga seda ainult juhul, kui programm neilt seda nõuab ning tingimused sobivad on. Üldjuhul ei lähe tavakasutajal Windowsis  ülekiirendamist vaja ning see aktiveerub nt mõnel keerulisemal kodulehel. Aktiveerumise protsessi ei saa juhtida, seda juhib ning kontrollib protsessor ise. 

 
i3 protsessoreid leiab nii hinnatundlikele klientidele mõeldud sülearvutitest kui ka korralikest ärikasutajatele mõeldud arvutitest. i3 sobib hästi tavaliseks kontoritööks ja vähenõudlikumale kodukasutajale. 
Paljud pelgavad tänapäevaseid i3 protsessoreid puhtalt nime pärast, kuna need on Inteli poolt i-seeriast kõige aeglasemaks tituleeritud. Tegelikkuses piisab 4. põlvkonna i3 protsessori kiirusest kenasti pea kõigile kasutajatele, kui tegemist pole just kujundajate, mängurite või videotöötlejatega. Näiteks ülaltoodud i5-4200U seeria protsessor on kiirusetestides aeglasem kui laialt levinud i3-4000M. Samas, kui mängu tuua paljudes ultrabookides ja odavama hinnaklassi sülearvutites kasutusel olev i3-4010U muutub olukord drastiliselt – nimelt see protsessor on aeglasem kui üle 5 aasta vana Core2Duo T9400 (arvutimaailmas on 5 aastat väga pikk aeg!). Teisisõnu, alates i3 neljanda põlvkonna U-seeria protsessoritest, on tänapäeva keerulisemate internetisaitidel (Facebook, Delfi, Postimees) täiesti tuntav kiiruse puudujääk, lehekülg hakib kerides ja isegi kiire internetiühenduse olemasolul avaneb see väikese viitega. Samas tavatöös ei tohiks see häirivaks faktoriks saada. 

 
Pentium protsessorid sobivad soodsat arvutit otsivale inimesele, kes plaanib seda kasutada internetis käimiseks või kontoritöö tegemiseks. 
Pentium on vana hea tuntud kaubamärk, mida oleks patt Inteli poolt unustustehõlma jätta. Tänapäeval leiab neid protsessoreid siiski ainult odavama hinnaklassi sülearvutitest. Pentium protsessorid on madalama Mhz kiirusega ning kiiruse testides jäävad i3 protsessoritele alla, samuti tarbivad nad jõudehetkedel rohkem voolu kui kaasaegsed i-seeria mudelid. Pentiumites on kasutusel Intel HD graafikakaart, mis on 3 põlvkonda vanem kui 4. seeria i-protsessorites kasutusel olevad Intel HD 4xxx kaardid, olles neist tunduvalt aeglasemad. 

 
Celeron protsessor, mis on Inteli omadest kõige aeglasem ja odavam, sobib vähenõudlikule kasutajale, kes kasutab sülearvutit lihtsamate internetilehekülgede jaoks (Facebook nende alla ei käi), kasutab Office´t ning mõnikord vaatab filme. 
Mõned Celeron-tüüpi protsessorid ei oska oma sisemist "kella" muuta ning töötavad ainult kindlaksmääratud Mhz sageduse peal, teised aga ei suuda maksimumsadegusest aeglasemalt töötada, isegi siis, kui lahti on vähe keerulisem internetileht, kuna protsessori võimsusest jääb väheks väiksema MHz peal töötamiseks. Samal ajal suudavad kallima seeria protsessorid edukalt töötada 800 Mhz või ka 3800 Mhz peal. Mhz kiirusest sõltub aga peale arvuti kiiruse ka aku vastupidamine ning sooja eraldamine. Seega on Celeron protsessoriga arvutid lärmakamad ning nende akud peavad 2-3h vähem vastu võrreldes teiste Inteli protsessoritega. Celeron protsessoris on teinekord ära jäetud paljud käsud, mis kallimates aitavad töö kiirusele kaasa. Ka MHz taktsagedus on Celeronides tihtilugu aeglasem kui Pentiumites ning teistes protsessorites. Samas on Celeron protsessorid tunduvalt odavamad, kui i-seeria protsessorid ja neid leiab just odavama hinnaklassi sülearvutitest. 

 
AMD protsessorid on mõeldud neile, kelle arvutiostu ainsaks eesmärgiks on võimalikult vähe raha kulutada. Need protsessorid saavad hakkama lihtsamate interneti lehekülgede kuvamise ning mõõduka kontoritööga. 
AMD protsessoreid leidub ainult kõige odavamates sülearvutites, mis ei hiilga kvaliteediga. Vähe sellest, et korpus on pandud kokku (kõige odavamast) plastmassist ning ekraan läigib, on need arvutid ka tänu AMD protsessoritele lärmakad, aeglased ning nõrga akuga. Kiiruse tabelis leiab kõige kiiremad ja uuemad AMD protsessorid umbes sealt, kus asuvad tänapäevaste Inteli protsessorite kõige aeglasemad mudelid. Näiteks on ülalmainitud aeglane Intel i3-4010U kiirem kui üks kiiremaid AMD sülearvuti protsessoreid A10-4600m, samal ajal on Inteli protsessoril ette näidata 1700Mhz AMD 3200Mhz vastu. Paljud arvuti ostjad kahjuks Mhz realt kaugemale ei jõua ning ostavadki "poole kiirema" AMD. Asi läheb aga eriti hulluks, kui vaadata voolutarbimist. Intel vajab maksimaalselt 15W AMD aga 35W, olles samal ajal aeglasem kui 4-5 aasta vanused Inteli protsessorid. On ette tulnud ka juhuseid, kus 3-4 aastat vana Inteli protsessoriga sülearvuti on ringi vahetatud uue AMD protsessoriga sülearvuti vastu, samal ajal teadmata, et uus arvuti on hoopiski aeglasem kui vana. Eriti kurb on vaadata neid sülearvuti ostjaid, kes käivad uue ja uhke välimusega AMD protsessoriga sülearvuti eest välja üle 400€, valivad sinna kiire videokaardi, hulgim RAM mälu ning lahmaka kõvaketta, aga lõpptulemuses jääb AMD protsessor pudelikaelaks ja kiirust pole kusagil tunda, sest kogu info käib protsessorist läbi. 
Samal ajal PC maailmas on AMD igati tasemel tegija ning kindlasti paljuski sellepärast ostavad nii mõnedki endale sülearvuti, millel sisemuses peitub AMD protsessor. 


Kui protsessorite erinevaid põlvkondasid võrrelda , siis üldistades võiks ju arvata, et 4nda põlvkonna i3 protsessor on sama kiire, kui 3. põlvkonna i5 või teise põlvkonna i7. Mingite mudelite skaalas eeldatavasti läheb selline väide isegi täppi. Aga kuna igas põlvkonnas on väga palju erineva kiirusega i5-i või i7-d, siis tasub kindlasti enne ostu tutvuda kiirusetestidega - Notebookcheck testid 

Klikka pildil, et näha suuremat tabelit - 



Kõige uuemates protsessorites on sisseehitatud videokaart, mille kiirusest piisab võimsamatel i7 ning i5 mudelitel keskpärasele mängurile, videote vaatajatest rääkimata. Tõsisemad mängijad ning projekteerijad vajavad eraldiseisvaid videokaarte. Kui aga eraldi videokaarti otseselt vaja pole, siis ei tasu integreeritud videokaarte karta. Integreeritud videokaardi eelis eraldiseisvate ees on väiksem voolutarve ning vaiksem arvuti. Paljudel sülearvutitel on sees 2 videokaarti - integreeritud töötab näiteks netis surfates ning kui tekib tahtmine mõnda mängu mängida, lülitub automaatselt sisse eraldiseisev kiire videokaart - tänu sellele on arvuti üheaegselt vaikne ning kiire. 

Inteli protsessoritest põhjalikumalt - Intel ARK 
Protsessorite tähistusest täpsemalt - Intel specs 
Protsessorite võrdlustestid - Notebookcheck testid 
Vanemad protsessorid - Link 
Oma uusi teadmisi võib katsetada nüüd siin :) - Link 

Lõpetuseks võib öelda, et raskete ülesannetega saavad hakkama ka kõige aeglasemad protsessorid, aga see võtab neil aega kordades kauem kui kiiretel protsessoritel võtaks. Kui rahakott vähegi võimaldab, oleks mõistlik valida võimalikult kiire protsessor, sest muidu võib juhtuda, et juba aasta pärast tuleb sülearvuti kiirema vastu välja vahetada. 

Virgo Rikk 
Laptopid.ee juhataja 
September 2014 

Äriklassi sülearvutite võrdlus

Ühel heal päeval, kui olin lugenud järjekordset ülivõrdes arvutite ülevaadet, otsustasin selles suhtes midagi ette võtta. 
Tihtilugu on arvutite arvustuse kokku pannud ajakirjanik, kes saab mõne firma poolt näppimiseks sülearvuti (tavaliselt koos tasuta nänniga), vaatab seda siit ja sealt ning kirjutab tehnilistele andmetele tuginedes, et tegemist on väga-väga hea arvutiga. Tulemuseks on rahuolev tootja, rahulolev testija ja rahulolev klient, sest testi tulemus oli positiivne ning oma 4 aastat vana rüperaaliga võrreldes on edasiminek isegi võhikule märgatav. Olukorra parandamiseks ja objektiivse hinnangu andmiseks otsustasime Kivimurru 34 Laptopid.ee sülearvutite salongis, et paneme ise kokku põhjaliku ülevaate. Testijatest Virgo ja Revo on mõlemad tegelenud sülearvutite müügi ning remondiga 10 aastat, Karmo 3 aastat. Lisaks pikaajalisele kogemusele oleme ka erapooletud, sest Laptopid.ee ei oma tootjatega siduvaid lepinguid ning puuduvad kindlad eelistused. 

Valime välja, mida testime 
Kuna Laptopid.ee on Eesti suurim äriklassi sülearvutite müüja, on meil kohapeal olemas väga suur valik sülearvuteid. Olles üle 10 aasta sülearvuteid müünud ning teades tarbija põhisoove valisime testi kõige ostetumad mudelid - 14" äriklass. 

Valituks osutusid Dell Latitude E6420, HP Elitebook 8460p ja Lenovo Thinkpad T420 (kunagine IBM). Mõni aasta tagasi oleks siiaseltskonda kindlasti juurde valinud ka Fujistu Lifebook S seeria ning äriklassi seltskonda oleks mahtunud võibolla isegi Toshiba. Kahjuks on aegade jooksul nende arvutite tootmiskvaliteet langenud ning ka teeninduste arv vähenenud, seetõttu nad enam Dellile, HP-le ja Lenovole konkurentsi ei paku. Mõni ehk küsib nüüd, kus on Asus, Samsung, Acer või hoopis Ordi,sest ka nendel on ju olemas business-seeria sülearvutid. Vastus sellele on lihtne: oma maimukesi võib tootja nimetada nii kuidas tahab, aga asja olemus sellest ei muutu. Äriklassi üks tähtsamaid omadusi on stabiilsus, seda eelnimetatud tootjad aga garanteerida ei saa. Näiteks kui kaal on väike ning välimus hea, aga korpus on käes nagu sült, siis kahjuks pole sellest arvutist 2 aasta pärast mitte midagi alles jäänud. Täpsemat infot selle kohta, kes ja mis on äriklass, võib lugeda siit Link 
Aga tuleme tagasi testi juurde. Ülalmainitud kolm sülearvutit, mis me testimiseks välja valisime, on tootjate kõige uuemad mudelid. Siinkohal tekkis meil küsimus: kas kõige uuem on ikka kõige parem? Kiirem on ta kindlasti, pole kahtlust. Samas, kui paljude jaoks on esma tähtis see, kas internetileht avaneb 2.1 sekundi või 2.5 sekundiga? Seega lisasime testi ka samade tootjate 3 eelmise põlvkonna sülearvutid. Kokku tuli lausa 12 sülearvutit: 
 

HP Compaq 6910p 
349 € 
Intel Core2Duo T7300 2.0GHz 
3GB DDR2 
14.1"1280x800 LCD 
Intel 965 
Seagate500GB 7200rpm 


 
HP Compaq 6930p 
849 € 
Intel Core2Duo T9550 2.66GHz 
2GB DDR2 
14.1"1440x900 LCD 
IntelX4500 
Western Digital160GB 5400rpm 

 
HP Compaq 8440p 
1 199€ 
Intel i7-620 2,67GHz 
4GB DDR3 
14.0"1600x900 LED 
nVidiaNVS 3100 
WesternDigital 160GB 7200rpm 
 
HP Compaq 8460p 
1 459€ 
Intel i7-2620 3.4GHz 
4GB DDR3 
14.0"1600x900 LED 
Ati Radeon 6470M 
WesternDigital 250GB 7200rpm 
 
Dell Latitude D620 
415 € 
Intel Core2Duo T2300 1.66GHz 
2GB DDR2 
14.1"1440x900 LCD 
nVidiaNVS 110M 
Hitachi 80GB5400rpm 
 
Dell Latitude E6400 
799 € 
Intel Core2Duo P8700 2.53GHz 
4GB DDR2 
14.1"1440x900 LED 
nVidiaNVS 160M 
Seagate 160GB 7200rpm 
 
Dell Latitude E6410 
1 099€ 
Intel i7-640 2.8GHz 
4GB DDR3 
14.1"1440x900 LED 
nVidiaNVS 3100M 
Seagate250GB 7200rpm 
 
Dell Latitude E6420 
1 225€ 
Intel i7-2720 3.3GHz 
4GB DDR3 
14.0"1600x900 LED 
nVidiaNVS 4200 + Intel 3000 
WesternDigital 320GB 7200rpm 
 
Lenovo Thinkpad T61 
399 € 
Intel Core2DuoT7300 2GHz 
1.5GBDDR2 
14.1"1440x900 LCD 
nVidiaQuadro NVS 140m 
Hitachi80GB 5400rpm 
 
Lenovo Thinkpad T400 
815 € 
Intel Core2Duo P8600 2.4GHz 
2GB DDR3 
14.1"1280x800 LCD 
ATI3400HD 
Seagate320GB 5400rpm 
 
Lenovo Thinkpad T410 
1 049€ 
Intel i5-520 2.4GHz 
4GB DDR3 
14.1"1440x900 LED 
Intel5700HD 
Seagate160GB 7200rpm 
 
Lenovo Thinkpad T420 
1 225€ 
Intel i7-2620 3.4GHz 
4GB DDR3 
14.0"1600x900 LED 
nVidia NVS4200 + Intel 3000 
Seagate500GB 7200rpm 
 
Need kolme tootja sülearvutid on omavahel suured konkurendid, igale mudelile leidub nii armastajaid kui vihkajaid. Automaailmaga paralleele tõmmates oleks sama kui võrdleks omavahel Audit, BMW-d ja Mercedest. Eks proovi bemmi-mehele öelda, et mersu või Audi on paremad. Konkurendil osatakse kerge vaevaga vigu välja tuua, enda lemmiku probleemide ees pigistatakse silm kinni. Sama on ka sülearvuti omanikega: kui oled näiteks IBM-i austaja, siis kõik, mis ei ole must ja kandiline, on tihtilugu vastuvõetamatu. 
Mis on arvuti juures oluline? 
Arvutiga rahulolu sõltub mitmest aspektist. See, mis ühejaoks on tähtis, seda ei pruugi teine vajadagi. Tähtsaimateks asetasime vastupidavuse ja ergonoomia, milledele järgnesid kaal, hind, aku vastupidavus, liidesed, heli ja wifi. Testis võrdlesime ka seda, mis on läinud tootjatel aja jooksul paremaks ja mis hoopis halvemaks. Meie ülevaates mõjutas tulemust pingereas kõige vähem - kiirus, asi millele tavaliselt testides enim rõhku asetatakse. Põhjus on selles, et kuna kõik testitavad sülearvutid olid ja on omavahel väga tugevas konkurentsis, siis on nende sisu ka vastavalt kliendisoovile konfigureeritav. Enamgi veel: protsessor, mälu, kõvaketas, chipset ja tihti ka videokaart on võimalik kõikidel tootjatel juba tehases täpselt samasugune panna. Seetõttu muutus mõttetuks testida praktiliselt sama kiireid asju. Lisaks veel see, et arvuti töö kiiruses ei märka vahet isegi siis, kui see mõnes testis erineks 10%. Samuti ei võtnud me hindamisel eriti arvesse välimust, kuna see on maitse asi. Metalse HP omanik ei taha tihtilugu mõeldagi mustast ja koledast Lenovost ning 15 või enamgi aastat IBM-Lenovo arvuteid kasutanud isik ei ole nõus oma soliidset musta sülearvutit mingisuguse värvilise nipsasja vastu vahetama. 
Alustame testimist 
Testi alustasime väljavalitud tootjate kõige uuematemudelitega:Dell Latitude E6420, HP Elitebook 8460p ja Lenovo ThinkpadT420. 
 

Dell Latitude E6420 

 

 
Delli pakist välja võttes rabas meid emotsioonitulv: "Oh my god! Millega nad nüüd hakkama onsaanud?!" Vanast kandlisest ja paljude arvates ilusast äriklassi Dellist on saanud ümarate nurkadega Inspironi (kõige odavam Delli seeria) meenutav mudel. Tootja kinnitusel on ümarad nurgad kandilistest paremad, sest need ei kulu ära, ja muidugi välimus pidavat ka parem olema. Aga tootja on ära unustanud tõsiasja, et LCD-LED ekraanid on tänapäeval ikkagi kandilised ning ovaalne kaas tähendab palju kasutamata pinda. Tulemuseks on see, et ekraani servast kaane servani on vaba pinda uskumatud 2cm (ekraani külg), 3 cm (ekraani ülaosa) ja 4 cm (ekraani allosa)! Samas olid eelneval mudelil E6410 samad näitajad 1.5 cm, 2.2 cm ja 4 cm. Selle tulemusena on 14.0" ekraaniga E6420 vanemast 14.1" ekraaniga E6410-st ca 2 cm laiem, olgugi et ekraan ise on 2.5 mm väiksema diagonaaliga. 
 Teine asi, mis kohe silma jääb, või pigem kätte jääb, on suurem kaal. Selgub, et väiksema ekraaniga E6420 kaalub lausa 164 g rohkem kui E6410 (mõlemad 6cell akudega). Samas positiivse külje pealt leiame ka kaalutõusu põhjuse - ekraani konstruktsiooni tugevus on tunduvalt paremaks läinud. Lisaks on Delli igipõline "ämber" kaane kriimustumine nüüd ehk lõpuks läbi saanud, kuna kaanel on õhuke plekk peal. Eelnevatel mudelitel oli selle asemel pehme värviga plastik. Nii nägime tihtilugu ka uutel arvutitel pakist väljavõttes kriime ning aasta vanusena võis mõne arvuti välimus lausa 5-aastasena näida. 

 
Teine positiivne üllatus tabab hinnakirju sirvides. Verivärske mudeli hinnad algavad juba 940 eurost (vanas rahas alla 14700krooni). Nii odavalt pole veel kunagi alles turule saabunud äriklassi mudeleid müüdud (3 aastat garantiid, WXGA+ ekraan,windows ning kiire protsessor). Lisaks meeldib meile Delli juures klaviatuur. See oli juba ennegi hea, aga nüüd võib öelda, et väga hea - pehme käik, täpsed nupud ja vähene klõbin on asjad, mis teevad heast klaviatuurist parima. Õnneks on muudetud ka klahvide materjali. See annab lootust, et E6420 nupud ei kulu 2kuuga sama palju läikima kui 2 aastat vana HP omad. Klaviatuuri miinuseks on aga see, et klahvide allosasse on lisatud väike rant, mis teeb puhastamise raskemaks. Samas teeb selle väikese miinuse kuhjaga tasa asjaolu, et Delli klaviatuur on ainus, mida saab tellida eesti täpitähtedega. Soovi korral isegi taustavalgustusega - asi, millest on raske loobuda, kui korra kasutanud oled. 

 
Dell on loobunud Displaypordist ning asendanud selle HDMI-ga. Heameelt teeb see kodukasutajatele, aga mõnel ärikasutajal, kellel kogu tehnika displaypordi peal, peab E6420st loobuma. Samuti pole standardis USB3 liidest, mida saab õnneks soovi korral lisatasu eest DVD-RW asemele osta. Kui konkurentidega võrrelda, siis olgugi, et ekraanid on kõikidel WXGA+1600x900 LED, kasutab Dell teise tootja paneeli ning tulemusekson see, et valge on valgem ja värvid kirkamad. Positiivse uudisena leiab uuest Dellist ka vedeliku äravoolu kohad - asjad, mis olid olemas juba 4 aastavanusel Lenovol. Parem hilja, kui mitte kunagi. 

 

 


HP Elitebook 8460p 

 
 
Kui HP esmakordselt lauale panime, kõlas mitme mehe suust: "Vau!" Nii väljast, kui seest täitsa kena arvuti, kuigi natuke ehk liiga macbooki copy-paste. 
 
HP reklaamis alates 6930p mudelist, et neil on kriimustuskindel korpus. Tuleb tõdeda, et 6930p siiski päris kriimustuskindel ei ole, aga konkurentidega võrreldes kriimustub tõesti tunduvalt vähem. Nii näevadki 2-3 aastat vanad Elitebookid välja kui äsja tehasest väljunud. Kuna 8460p kaane materjal tundub olevat sama, mis vanematel mudelitel, siis on lootust, et kasutatud on sama tugevat metalli. Ka HP palmrest (see, mille pealekirjutades käed toetuvad) on metallist - selle eest saab HP 2 plussi lisaks. Esiteks ei kulu palmrest läikima nagu Dellil ja Lenovol ning teiseks juhib metall soojust ning arvuti on vaiksem ja jahedam. Mõnusalt pehmeks on tehtud kaane avamise nupp ning erinevalt konkurentidest on kaane kinnitused metallist. Plastikust kinnitused võivad aastate jookul katki minna ning olla seeläbi ka ekraani purunemise põhjuseks. HP on uusimale mudelile lisanud ekraani ümber kummiriba. See vähendab põrutusi ekraanile ning tolmu kogunemist klaviatuuri vahele, kui arvuti ekraan on kinni. Sama riba on olemas ka Dellil, kuid HP oma on natuke parem. 
 
Touchpad üllatab samuti meeldivalt, see on tehtud tunduvalt suurem kui keskmisel sülearvutil ja seda on väga mugav kasutada. 
 
HP on ainus testis osaleja, kellel on olemas USB3, powered eSata, ID-kaardi lugeja ja displayport. Hetkel pole ehk USB3 väga levinud, aga 2-3 aasta pärast on arvatavasti raske leida USB2 seadet, kuid äriklassi arvutitel kipub viimasel ajal eluiga 4-5 aastani tõusma. 
Sarnaselt Dellile on uuel HP-l olemas vedeliku äravooluavad. Need on kindlasti abiks, kui keegi juhtub joogi arvutile ümber ajama. Oma kogemuste põhjal võib öelda, et pea igal nädalal soovib meie juures keegi oma uppunud arvutit päästa. Tihtilugu peab klienti kurvastama, sest kõige kallimasi arvutis - emaplaat tuleb ringi vahetada, kuna vedeliku kahjustust on pea võimatu parandada. 
Negatiivse poole pealt tuleb tõdeda, et arvuti on võrreldes eelmise mudeliga 8440p raskemaks läinud. Kaalu tõus on 144g. Seejuures jääb meile selgusetuks, mille arvelt tõus on tulnud, sest konstruktsioon on umbes sama tugev kui eelmiselgi variandil. Meie müüdavatel 8460p-tel on olnud BIOS-is vaikesätetena "FAN always on", loodetavasti muudab HP selle tulevikus ära mõne updatega. Hetkel tähendab see seda, et kui voolu juhe on järel, undab HP ventilaator pidevalt üritades süsteemi temperatuuri madalal hoida. Õnneks on võimalik seda välja lülitada, aga tuleb tunnistada, et BIOS ei ole just koht, kus tavakasutaja oma aega veeta oskaks. 

 
Kui eelnevad HP mudelid nägid pimedas välja nagu jõulupuud - vilkuvaid sini-oranze tulukesi täis, siis antud mudelil on tulukesed tehtud nõelapea suurused. Nii peab lausa pea laua peale panema, et kontrollida, kas HDD tuluke ikka vilgub või on arvuti kokku jooksnud. Häiris ka see, et voolupistik on toodud tagant vasakusse äärde, kus see pidevalt ette jääb 
 
Lisaks tekitab küsimusi klaviatuuri valgustuse lamp. Selleks tuleb vajutada pildi heleduse sensorile (mis Dellil üldse puudub), mille peale hüppab lamp kõrvalt välja. Meie testis jäi see lamp korduvalt põlema ja vajas mitmeid kordi klõpsimist. Õnneks või kahjuks pole HP ülalt valgustav lamp nagunii suurem asi, seega ei ole kaotus suur, kui see katki peaks minema. 
 
Kukalt pani kratsima, kui palju endapoolset tarkvara on HP suutnud kaasa panna - uskumatud 92GB. Selle sees tagavara partitsioon, juhuks kui arvuti katki läheb, driverid ja HP enda soft ekraani heleduse muutmiseks, turva tarkvara jms. Vähe sellest, et mida rohkem installeeritud tarkvara seda aeglasem arvuti ning lühem aku iga, näiteks 128GB SSD on täitsa hea kõvaketta valik sellesse arvutisse, aga kui ostu hetkel jääb Windowsist vabaks 36GB on midagi ikka väga valesti. 
Erinevalt Dellist ja Lenovost on jäänud HP truuks ATI-AMD videokaardile. Kahjuks tuleb tõdeda, et asjatult - 3D markis saab arvuti 10%nõrgema tulemuse ning ka aku peab vähem vastu. Erinevalt konkurentidest, kes kasutavad nVidia-Inteli videokaarte, millest esimene on aktiivne mängudes ja teine kontori rakendustes, kasutab ATI enda voolusäästu tehnoloogiat, mis kahjuks pole nii efektiivne, kui Inteli videokaardi oma. 
HP suureks miinuseks on veel hind. Kohalikest hulgiladudest saab odavaima mudeli koos windows 7-ga kätte 1225 euro eest Delliga võrreldes on see lausa 235€ võrra kallim. Siinkohal anname huvilistele lootust, et Laptopid.ee kaudu võib lähiajal selle sama arvuti kätte saada alla 1000€. 

 
 


Lenovo Thinkpad T420 

 
 
Lenovot karbist välja võttes ei teki meil mingeid emotsioone, kuna arvuti on välimuselt täpselt samasugune nagu eelnev T410, mis oli suhteliselt sarnane T400-ga, mis omakorda oli äravahetamiseni sarnaneT61-ga, mis välimuselt meenutab IBM T21, mis on üle 10 aasta vana Thinkpadide esiisa. Mõne jaoks on IBM-i välimus kole, mõne jaoks väga kole. Eriti harva kohtab naisterahvaid, kellele IBM vastu ei hakkaks. Samas tuleb tunnistada, et IBM on teinud väga häid arvuteid ning Lenovo lihtsalt häid arvuteid. Seetõttu on mustal kandilisel korpusel arvatavasti kõige tulihingelisem austajaskond, kes arvatavasti lõpetaks Lenovo ostmise, kui see peaks kunagi hõbedaseks või ümarate nurkadega arvutiks muutuma. Olen ka ise seda meelt, et äriklassi sülearvuti peaks olema eelkõige tagasihoidlik ja IBM on mulle välimuselt alati meeldinud. 

 
Lenovo on jäänud truuks super heale kummiga kaetud korpusele, mis püsib kindlalt käes ja millelt saab väikesed kriimud näpuga maha nühkida. Aastaid näinud Lenovo korpusega saab imesid teha ja välimust uueks muuta nt avio-bensiini abil. 
 
Lisaks välimusele pole eelmise mudeliga võrreldes erilist vahet märgata ka sisemuse poolel. Erinevus paistab vaid selles, et ekraan on 0.1"võrra väiksem. See tundub uus standard olevat. Klaviatuur on samuti vana hea Lenovo oma. Võib arvata, et see kulub sama kiirelt läikima kui T410-l. Sama võib karta arvuti nurkade kohta. Õnneks on kulumist märgata ainult lähemalt uurides. 
Arvutit kätte võttes tabab meid meeldiv üllatus. Arvuti kaal tundub konkurentidega võrreldes juba käes väiksem. Meie meelded ei peta meid -1888g vs 2170g on 200g vahe (ilma akuta). 

 
Vahe on nii suur, et otsustame jätta arvutile külge välja ulatuva 9 cellise aku, kuna isegi sellega on arvuti kergem, kui testis osalevad 6 celliste akudega HP ning Dell. 
Tänu suurele akule saavutame aku testis meeletu tulemuse 12h ja seda täiesti uue akuga (akud vajavad 4-5x tühjaks-täis tsüklit, et täismahtuvust saavutada). 

 
Teine meeldiv üllatus tabab meid müratesti läbi viies. Lenovo arvuti on vaiksem kui konkurentidel ja mis kõige üllatavam - ka jahedam! See kõik näitab üht - hästi kokkusobivad komponendid ning radikate-ventilaatorite hea paigutus. Ka siin peitub arvatavasti üks põhjus,miks Lenovo on disaini jätnud muutmata - milleks muuta asja, mis toimib? 
Olgugi, et kõikidel tootjatel on olemas kõvakettatarkvaraline põrutuse kaitse (selleks on gürosensor, mis kallutust tundes tõstab kõvaketta pead üles - nagu grammofoonil nõela), tuleb tõdeda, et lõviosa juhtumeid, kus arvuti maha kukub, on need pead juba nagunii üleval, sest kes see ikka kõnnib töötava arvutiga ringi. Põrutuse osas mängib hoopis rolli palju odavam ja lihtsam nipp, milleks on kummi kasutamine. Kui Dellil on kõvaketas lihtsalt kruvidega jäiga raami külge kinnitatud ja iga väiksem põrutus käib kõvakettast läbi ning HP on kummi kasutanud vaid vähesel määral, siis Lenovol puudub jäik ühendus arvuti kestaga ning kõvaketas on asetatud kummi tihendite vahele. See väljendub kenasti ka kõvaketta vigade statistikas. Teostame Laptopid.ee-s katkistelt kõvaketastelt andmete taastust ja tuleb tõdeda, et Lenovo sülearvutite kõvakettaid näeme siin harva. See muidugi ei tähenda seda,et Lenovo sülearvuti omanik võiks unustada backupi tegemise. 
 
Viimane märkimist vääriv eelis teiste arvutite ees oli see, et meie sülearvutite salongis leidis Lenovo kõige rohkem wifi levialasid. Samas ei pruugi see veel pelgalt Lenovo suurt tugevust näidata, sest lisaks antennidele mõjutab tulemust ka wifi-kaart. Neid võib igal tootjal olla 4-5 erinevat. Aga ka Lenovol leidsime terve rea vigu, mis võib ostjaid eemale peletada, et omale HP-d või Delli soetada. Välimusest on juba räägitud. Nüüd saame teada, mille arvelt on tulnud kaalu kokkuhoid. Antud juhul on tugevalt kannatanud ekraani konstruktsioon, mis on võrdluses teiste testis osalenud arvutitega kõige nõrgem (ma ei pea silmas ainult 2011 aasta mudeleid,vaid kõiki 4 põlvkonda!). Samas on see meile, remontijatele, kasulik, sest füüsiliselt katki läinud ekraan ei käi garantii alla ning 100-200€ on hea teenistus. Esindus oskab sama asja eest 400-500€ küsida. Igatahes sellist testi nagu kunagi IBM müügimehed tegid, et astusid maas olevale sülearvutile peale ja ekraan terveks jäi, enam teha ei saa. 
Naised ei ole suht kindlalt Lenovo sihtrühm. Lisaks muutumatule kandilisele välimusele on Lenovo juures vaja kasutada ka mehejõudu. Wifi füüsiline nupp käib nii raskelt, et olen täiesti kindel, et igasugused geel- ning kunstküüned murduvad seda lülitades lihtsalt pooleks. 
 
Lenovo pole siiani ära õppinud ID-kaardi lugejatstandardvarustusse lisama. Selle saab õnneks hiljem lisada, kuid sel juhul küsitakse lisaks ca 100€. 
T420 on arvuti, millele ei saa ühegi nipiga USB3 külgepookida. Õnneks on arvutile lisatud powered e-Sata, kuhu saab välisedkõvakettad külge ühendada ja kasvõi 300MB/s andmeedastuskiirust nautida. 

 
 

Testitabelist ja sellest, kuidas me testisime. 

Testi tabeli leiad siit LINK 

Tabelisse panime tootja poolt antud andmed ning meie kolme hinnangu 5 palli süsteemis (1-min, 5-max). 


Videod


TV3 Naistesaade TV3 uues salongis külas - https://youtu.be/bRB82Sem8SA?t=1s

 

Katsetasime naistepäeva puhul sõitu Taxify juhina, millest valmis lõbus video - https://www.youtube.com/watch?v=nvChcdxEpbo&t=1s

 

 

Laptopid.ee sülearvutite salongis käis Naistesaade külas 
 

Laptopid.ee juhataja räägib Radio Mania otse eetris sülearvutitest ja sellest, miks on mõni sülearvuti samade näitajate juures kallim ning miks teine jälle laguneb tihti. 
 

Celeron SSD SATA3 vs i7 SSD SATA2 kumb on kiirem? 
 

HP Elitebook 8640p ja uusima põlvkonna Inteli SSD kiirus. 
 

Sülearvutid Twitter 
Sülearvutid Facebook 
Sülearvutid Google + 
Sülearvutid Pinterest 
Sülearvutid Foursquare 
Sülearvutid Instagram 

Workstation seeria sülearvutid

Kui teie töölaual leidub Archicad, Autocad, Solidworks, 3ds max, SketchUp, Maya vms ikoon ja tööd ning tegemised käivad kolmemõõtmelises maailmas, siis järgnev jutt on just teile. 
Olles müünud üle 10 aasta sülearvuteid ja kohates tihti 3D joonestajaid, kelle tööarvutis on videokaart, mis on mõeldud heal juhul mängimiseks, aga kindlasti mitte tõsiseks OpenGL tööks, otsustasin natuke valgustada workstation-seeria sülearvutite maailma. 
Laias laastus võib videokaardid jagada kolme rühma: esimesed on mõeldud kontorisse, teised koju ning kolmandad on mõeldud 3D tööks. Kontoriarvutis on tavaliselt sülearvuti RAM-i kasutav videokaart, mis eelkõige tänu arvuti mälu suhtelisele aeglusele videokaardi mälu suhtes on suuteline näitama HD-videosid ja interneti-saite. Koduarvutist võib leida mängimiseks sobiva videokaardi, millel on mitmeid kordi kiirem mälu ning ka arvutusprotsessor. 3D-tööks mõeldud arvutis on tihti seesama videokaart, mis kiiremates mänguarvutites, kuid selle vahega, et selle protsessorile on lisatud riistvara põhiselt 3D töötluseks vajalikud käsud ning juhul, kui programm oskab neid käske kasutada, on töö üldjuhul 4-5x kiirem, kohati lausa 10-15x kiirem. Kiire videokaardiga arvuti teeks selle töö 30 sekundiga ära. Lisaks on kiire workstation videokaardiga arvutis joonise keeramine kuni 15x kiirem ja sujuvam. Enamus workstation-seeria sülearvutitest omavad 2 kõvaketta pesa (neid on võimalik RAID 0 või 1 panna), 16GB+ mälu ja valikuliselt FullHD RGB LED ekraani, mis kuvab 100% värvidest, samal ajal kui tavaline LED ekraan kuvab ~70% värvidest ja see vahe on silmaga kaugelt juba ära näha. 
Järgnevalt on ära toodud võrdlustest,kasutades SpecView perf 11 programmi, mis testib 3D programmide abil videokaardi võimekust. 

 

Sülearvuti Catia-03 Ensight-04 Lightwave-01 Maya-03 Proe-05 SW-02 Tcvis-02 Snx-01 Summa
Dell M6600 i7 -2820 2,3ghz nVidia 4000M 37,55 25,3 54,04 68,58 10,16 43,72 29,49 27,26 296,1
HP 8560w i7 -2820 2,3ghz nVidia 2000M 26,69 17,63 50,7 33,21 10,01 35,78 21,63 19,12 214,77
Dell M4600 i7-2620 2,7ghz nVidia 2000M 27,18 17,99 44,59 34,22 9,27 35,04 22,22 19,47 209,98
Dell M6500 Covet i7-x920 2ghz nVidia FX3800 25,6 14,13 49,79 23,58 8,6 36,9 19,82 18,57 196,99
Lenovo W520 i7-2720 2.2Ghz nVidia 1000M 17,97 9,72 37,29 32,77 8,62 22,29 13,69 11,75 154,1
Dell M4500 i7-x940 2.1Ghz nVidia FX1800 17,51 12,3 39,03 16,57 7,51 28,05 13,03 12,35 146,35
Dell M6500 i7-720 1.6Ghz nVidia FX2800 20,5 11,77 36,45 4,42 6,92 29,94 17,21 13,22 140,43
HP 8730w c2d P9600 2.8Ghz nVidia FX2700 16,91 8,19 37,3 13,14 4,66 27,61 13,36 14,57 135,74
HP 8540w i7-640 2.8Ghz nVidia FX880 15,3 10,22 28,7 25,83 6,63 24,17 11,07 12,33 134,25
Dell M6500 i5-540 2.53Ghz Ati FirePro 7820 5,3 14,72 19,51 36,27 2,78 21,49 13,07 13,27 126,41
HP 8710w c2d T7500 2.2Ghz nVidia FX1600 13,54 6,61 35,16 17,29 4,42 23,99 8,85 9,85 119,71
HP 8540w i7-720 1.6Ghz Ati FirePro M5800 5,1 11,02 17,89 32,62 2,9 20,09 12,09 15,48 117,19
Lenovo W510 i7-720 1.6Ghz nVidia FX880 15,21 9,73 25,8 12,56 5,94 21,77 11 9,9 111,91
Lenovo W500 c2d 2.53Ghz Ati FireGL V5700 4,85 6,35 15,83 25,24 2,64 17,75 10,13 11,46 94,25
HP 8530w P9600 2.8Ghz nVidia FX770 13,4 5,81 19,84 14,68 4,23 17,22 8,66 9,37 93,21
Alienware m17x i7-740 1.73Ghz Ati Radeon 5870 5,2 11,3 17,42 6,63 1,59 12,94 3,09 6,97 65,14
HP 8460p i7-2620 2.7Ghz Ati Radeon 6470 5,38 6,05 20,83 9 1,98 12,27 3,62 4,26 63,39
HP 8730w c2d P8700 2.53Ghz Ati FireGL V5725 4,07 4,53 10,27 17,65 0,8 16,01 7,52 - 60,85
HP 8530p c2d T9400 2.53Ghz Ati Radeon 3650 3,61 2,75 14,51 5,41 1,48 13,46 3,52 3,52 48,26
Macbook pro unibody c2d P8800 2.66 Ghz nVidia 9600GT 3,57 5,43 6,97 2,39 0,97 6,4 1,03 3,94 30,7
Dell E6510 i7-620 2.66Ghz nVidia nvs 3100 3,36 3,76 6,96 2,76 1,13 5,14 0,91 2,14 26,16
Dell M65 c2d T7400 2.1Ghz nVidia FX350 - 0,37 0,99 1,26 1,71 3,38 - 1,98 9,69
Lenovo T410 i5-520 2.4Ghz Intel 5700 - 0,2 - - 0,54 - 0,21 0,26 1,21



Selgituseks: kui tabelis on nt Macbook PRO Tcivs testi tulemus 1.03 ja M6500 Covetil 19.82, siis see tähendab, et Siemens Teamcenter Visualization Mockup Viewset (mida Tcivs mõõdab) programmi kasutades on kogu graafiline ja renderdamise osa 20x kiirem Covetil. Samas SW-02 on Macil 6,4 ning Covetil 36.9 ja siit nähtub, et Covet on 5.7x kiirem Solidworksis. Kõikides arvutites oli Windows 7 64bit ja 4GB RAM-i. 

SpecView perf 11 täpsemalt siin SpecView11 
Enda arvuti testimiseks saab SpecView11 tasuta alla laadida siit Download 

Üldjuhul maksavad workstation-seeria sülearvutid väga palju, tihtilugu 3-4x rohkem kui tavamudelid. Laptopid.ee on aastate jooksul palju panustanud nende müüki ja hetkel on meil mitmeid kontakte tehastes ja hulgiladudes, tänu millele saame pakkuda konkurentidest kohati üle poole soodsamaid hindu.

Workstation-seeria laptopid on tootjatel teise märgistusega, kui tavamudelid:
Dell Precision M seeria (nt Dell Precision M6500) 
HP nw ja w seeria (nt HP Elitebook 8740w või HP nw8430) 
Lenovo w seeria (nt Lenovo w510) 
Fujitsu Celsius seeria (nt Fujitsu-Siemens Celsius H265)